|
|
|
Selle sõidu peale mõeldes on mul enda üle vaikselt hea meel siiani. Tuli mõte ja tegin ära. Ah, et mis selles erilist... aga minu jaoks nii palju, et minu load olid suht värsked ja sõidukogemust vähe. Samas olles paar aastat varem külastanud Helsingit jalgrattaga, oli mul veidi aimu, et see pole siiski päris Tallinna liiklus. Kui siia lisada minu olematu varustus ja kogemused tsikliga veidi pikemast sõidust, siis oleks olnud juba piisavalt põhjust asi katki jätta. Ja siin ongi minu väike rõõm, et ma seda ei teinud, vaid üpris kindlas usus asusin asju ajama, et kõik sujub igati hästi. Ja nii läkski.. olen üsna veendunud, et sellised esimesed väiksed õnnestumised on väga tähtsad, kui misiganes alal tehakse esimesi samme. Kui kohe jääb hea maitse ja head mälestused, siis seda suurem on ind ja julgus edasi minna ja proovida. Kui aga kõik proovitu on veel enda katsetuse tulemus, siis seda parem on tunne. Ja just nii see oli. Sel ajal ei olnud mul kuskilt nõu ega abi küsida ja kõik tuli ise välja mõelda ja proovida. Oleks mul olnud tänased võimalused lüüa lahti kõikvõimas www, või mis iganes allikad kust ammutada tarkusi. Arvesse võttes, et aeg ja olud olid suures osas teised, kuigi sellest saab nüüd, kus seda meenutan ja kirja panen siiski vaid 10 aastat varsti. Olin küll mõned korrad käinud tol ajal veel täis jõus olnud TEMC klubis ja ka EMMKs paar arglikku korda, aga teadagi pole kõik algajad mitte kohe nii julged, et vanadel tegijatel nööbist võtta ja nõu küsida. Niisiis olin üsna kuss ja kui mineku mõte tuli, siis tegin nii nagu heaks arvasin. Aga nüüd paari sõnaga sellest sõidust. Sõidu eesmärk oli külastada Tamperes toimunud akvaariumiharrastajate teemapäevi ja külastada ka Särkenniemi akvaariume. Selle hobiga olin selleks ajaks tegelenud juba üpris mitmeid aastaid enda jaoks päris tõsiselt ja ehk kunagi leiab see minu jaoks haarstusena tänaseks tahaplaanile vajunud teema ka siin lehel veidi kajastamist. Samuti nagu ei olnud mul sellel ajal veel suuremat aimu kogu motomatkamise teemast, polnud mul ka veel ühtegi sõpra ega tuttavat Soomes, kelle juurest läbi sõita või ööbima jääda, niisiis oli ka selles osas hüpe tundmatusse. Ööbimisega ma pikemalt pead ei vaevanud.. Tamperes plaanisin peatuda siiski kämpas, aga esimese öö kavatsesin viibida metsikult metsas, kuigi arvasin, et Soome selle tegevuse jaoks mitte just kõige parem maa ei ole. Sellest sõidust siia olen valinud kolm kõige ilmekamat pilti. Esimesel võite mind näha kuskil keset Helsingi linna, kui ma just olen leidnud suuna Tampere peale ja palunud möödakäijal endast pilt teha. Üks pilt räägib enam kui sada sõna eks ja siin ongi nüüd näha mina ja minu varustus. Tagant järgi päris naljakas, aga siinkohal tuletaks siiski meelde, et aasta oli 96 ja mina ikka sellel teel veel päris alguses, aga naljaks on ikka :) Kohe algusest peale oli mul tunne, et pakke suvaliselt tsiklile siduda pole minu tee, aga loomulikult polnud ka midagi muud võtta.. niisiis tegingi ise. Sel ajal teenisin veel leiba puutööga ja selle kõrvalt on üsna loomulik, et esimesed kastid saidki puust, ehk täpsemalt veekindlast vineerist, kaetud laminaadiga, nagu te tänapäeval köögi tööpindadel olete harjunud nägema. Kandma sai neid (roostevabast muide) ise tehtud raam ja lõpptulemus oli ehk veidi....ee.. kandiline, aga siiski toimiv ja mis peamine vettpidav. Kui nüüd minu varustust veel vaadata, siis mainiks ära kiivri. See oli ainus tõeliselt korralik asi. Peale kahe nö kiivri, mille ma esimese Jawaga kaasa sain oli see esimene kiiver, mille ostsin ise. Jah nüüd tuleb tunnistada, et päris vait ma klubides siiski vist polnud, kuna selle kiivri ostsin teada tuntud Urmas Kauniste enda käest. Tagantjärgi on mul taas hea meel, et ma just selle ostu tegin, sest tegu oli vägagi Arai nime väärilise kiivriga, aga miks oli.. mul see tänagi veel alles :) Teisel pildil võib mind näha siis telkimas. Nagu plaan ette nägi olin esimese öö metsas.. salaja.. põnev! Jäin selle Helsingist väljasõiduga korralikult hämara peale ja telgikohta otsisin päris pimedas. Keerasin suurelt teelt kõrvale, siis veel ja veel ja leidsin end omaarust päris sobivast kõrvalisest metsast. Enne seda oli aga mul rohkem kui veidi õnne, sest pimedas teelt kõrval metsavahel ukerdades sattusin ma vana kruusakarjääri serva ja puudusid vaid loetud meetrid, et ma metsaraja kõrval olnud lagendikku uurides oleks sügavale karjääri sõitnud. Peale seda otsustasin pimedas mitte pikemalt seigelda ja mõni teeots hiljem avastasin enda arvates väga kõrvalise raja, mille ääres näetegi mind telkimas. Hommikul selgus muidugi, et soomlase mökki on minu telgist siiski mõnesaja meetri kaugusel ja tegin ruttu minekut. Edasi sujus kõik nagu plaan ette nägi.. Tamperes otsin kämpa (mis tolle aja Eesti mõistes ikka päris kallis oli), panin enda laagri üles ja sain juba nö õige mehena ümbrust avastama minna. Kogu üritusel siinkohal pikemalt peatumata võin öelda, et kõik läks igati korda ja oma tegemistega rahul asusin tagasiteele. Olles veetnud elu esimesed õnnelikud hetked tõeliselt heal Helsingi-Tampere kiirteel jõudsingi siis tagasi pealinna ja sooritasin mõned ostud, millest peamine on näha kolmandal pildil laevas, minu Jawa tagaistmel. Seal siis näha penoplastist kast, kus sees tagasihoidlikud u 15l vett ja kolm piraaja sugupuu esindajat, kes aastaid minu kodus elasid, hiljem aga leidsid endale uue kodu Mere pst Scotland Yardi pubis.. ehk olete neid seal isegi märganud kunagi :-) Nagu pildilt näha, jättis kast mulle minimaalselt ruumi ja tegi sõitmise päris ebamugavaks. Seal ringi õõtsuv korralik kogus vett ei soodustanud ka just liialt Helsnki kesklinnas liiklemist, kui taas sadama poole liikusin. Aga kuna liiklus seal linnas oli ka siis silmapaistvalt sujuv ja viisakas, siis polnud probleeme ja jäi ruumi ka veidi ringi vaadata. Kogu see kupatus seal taga oli siiski sedasorti lisavarustus, millega täna küll vist sama ei viitsiks korrata. Kuid kes teab, kui saaks jälle kogeda selist avastamise ja esmase tegemise põnevust mingi asjaga, siis võiks kõik korduda. Et selline siis oli minu esimene sõit piiri taha, mille kolme pildi ja paari sõnaga siin ära püüdsin rääkida. Igatahes võin arvata, et sellest kujunes see algne säde, millest edasine on samuti siin lehel näha... ja etterutates olgu öeldud, et minu puhul läks nii, et enne käisin ma tsikliga Pariisis, kui Nuustakul :)
|
|
|
