15 aastat ja 15 reisi tsikliga. Aga selle aasta kandesse tuli siis veidi teitmoodi reis.

Vast paar aastat varem rääkis Meelis mulle esimest korda oma 2002 aasta reisist USA lennunäitusele Oshkoshis. Sellest ajast peale, keris meil vaikselt mõte seda üritust uuesti külastada. Suur ettevõtmine paistis tulevat ja ise olin veidi mures, kuidas seda oma seniste suundadega sobitada. Selles osas tuligi lahendus just selleks aastaks, kui meie perre sündis Liisu. Ja läks nii, et tema ootamise aeg sattus sedasi, et Jancil sellel aastal tsikliga reisile minna polnud võimalik. Ja kuna tsikliga üksi minek poleks kõne alla tulnud (ma pole lihtsalt üksi reisija tüüpi), samas polnud ka kuskil teistel sobivat muud reisi, kuhu oleks end tahtnud haakida. Seega just nüüd ja siia sobis üritus, kuhu me Janciga kahekesi poleks niikunii läinud.

See lühike lõik siin ei ole pärsi õige koht kirjutamaks lahti kõikki muljeid minu esimeset kokkupuutest selle suure maaga. Kuigi olime kohal üle 10 päeva, viibisime enamus aega sellest lennusou paigas ja tegime pärast kiire tiiru Daytonisse, kus võtsime kahel päeval suure lisadoosi lennukeid, külastades paika, mida ametlikult nimetatakse National Museum of the United States Air Force. Pärast seda suundusime kohe koju, nii, et muu elu ja olu jaoks lennukite kõravlt jäi üsna napilt ruumi.

Lennushow  oli muidugi nagu usa ise.. maailma võimsaim. Tavaliselt hakatakse ikka mingi teemaga peale tasa ja targu väiksemast otsast. Mulle oli see esimene seda laadi show külastada ja sellega läks siis nii, et võtsin ette kohe kõige suurema?

Piltidega seekord nii, et jagan need selguse mõttes viide suurde rühma. Veidi lihtsam ehk jälgida ja huvitavamat leida. Samas kui kõik need koku segada, saab ehk miski terviku kah.

Lennukid õhus

Lennukid platsil

Detailid

Olud ja melu

Muuseumites