Avro Lancaster

Dambuster

Niisiis Lancster. Brittidel ikoonilisi lennukeid ikka leidub ja Lancaster on nendest üks säravam staar. Ka 80 aastat peale sõja lõppu on see lennuk tugeva sambana kogu suure võiduaura identiteedis ja väga paljude brittide südametes. Ja enamsti ei huvita kedagi, palju see see lennuk hävingut ja surma küvas, sest sõda oli vaja võita liiga palju vahendeid valimata. Täna vaadatakse seda lennukit kõikjal suure vamustsega ja vähemat brittide jaoks on see üks tgev võidusümbol ka täna.

Kas Lancaster on brittide suure trio (lisaks veel Halifax ja Stirling) kõige parem liige, võib vaielda, aga kõie kuulasam kindlasti. Kõik oleks aga võiud vabalt ka olemata olla, sest Lancasteri otsene eelkäija Avro Manchester oli tänu oma probleemsetele mootoritele piisavalt suur läbikukumine, et sellele ei oleks pruukinud järgneda mingit Lancasteri. Aga siiskil, anti veel üks võimalus ja ülejäänu ongi ajalugu.

Kahe mootoriline Avro Manchester töötati välja 30date lõpus ja see olnud sugugi paha lennuk. Ags selle lennuki mootorid olid mitmes mõttes nii ebaõnnestunud valik, et 1942 võeti need lennukid teenistusest maha. Aga veel enne seda Manchester disainiti kiirelt ümber, lisati kaks mootorit ja kaotati kolmas sabakiil. Mootoriteks said nüüd kuulsad Rolls-Royce Merlin jõuallikad ja üsna kohe peale esimesi katsetusi 1941 oli selge, et uus lennuk on nüüd sootuks midagi muud. Mõnda aega olid kaks ka koos liinil ja uue lennuki nimeks oli algselt Manchester III. Üsna pea, aga sai hilisem kuulsaus oma ue nime ja Manchesteri roll oli täidetud.