Avro Lancaster

Dambuster

Niisiis Lancster. Brittidel ikoonilisi lennukeid ikka leidub ja Lancaster on nendest üks säravam staar. Ka
80 aastat peale sõja lõppu on see lennuk tugeva sambana kogu suure võiduaura identiteedis ja väga
paljude brittide südametes. Ja enamasti ei huvita kedagi, palju see see lennuk hävingut ja surma
küvas, sest sõda oli vaja võita liiga palju vahendeid valimata. Täna vaadatakse seda lennukit kõikjal
suure vaimustsega ja vähemalt brittide jaoks on see üks tgev võidusümbol ka täna.
Kas Lancaster on brittide suure trio (lisaks veel Halifax ja Stirling) kõige parem liige, võib vaielda, aga
kõie kuulasam kindlasti. Kõik oleks aga võiud vabalt ka olemata olla, sest Lancasteri otsene eelkäija
Avro Manchester oli tänu oma probleemsetele mootoritele piisavalt suur läbikukumine, et sellele ei oleks pruukinud järgneda mingit Lancasteri. Aga siiskil, anti veel üks võimalus ja ülejäänu ong iajalugu.

Kahemootoriline Avro Manchester töötati välja 30date lõpus ja see olnud sugugi paha lennuk. Aga
selle lennuki mootorid olid mitmes mõttes nii ebaõnnestunud valik, et 1942 võeti need lennukid
teenistusest maha. Aga veel enne seda disainiti Manchester kiirelt ümber, lisati kaks mootorit ja
kaotati kolmas sabakiil. Mootoriteks said nüüd kuulsad Rolls-Royce Merlin jõuallikad ja üsna kohe
peale esimesi katsetusi 1941 oli selge, et uus lennuk on nüüd sootuks midagi muud. Mõnda aega olid
kaks ka koos liinil ja uue lennuki nimeks oligi algselt Manchester III. Üsna pea aga sai hilisem kuulsus
oma uue nime ja Manchesteri roll oli täidetud.
Peale edasisi katetusi sai Avro esialgu tellimuse valmistada 1070 lennukit, aga üsna kiirelt oli selge, et
selle tehase võimsusest üksi ei piisa, et nõudlust täita. Seega moodustati grupp tehastest, mis said samuti tellimused ja nii valmistas neid lennukid lõpuks kokku 6 eri tootja tehast.
Lancaster oli relvastatud nelja hüdrauliliselt liigutatava kuulipilduja pesaga, aga selle peamiseks
relvaks oli selle uuenduslik 10 meetrit pikk pommiruum,mis võimaldas kanda mitut tüüpi pomme. Nii
saigi Lancasterist lennuk, mis kandis mitmeid erinevaid pomme, miine ja sa süvaveepomme. Neist
kõige raskema oli esialgu 1800kg Coocie, mille raskuse poolest ületasid hiljem erilisteks ülesanneteks
mõeldud Upkeep, Tallboy ja Grand Slam. Viimane kaalus juba 10 tonni. Selle nö maavärinarelva
kandmiseks tuli lennukit juba üsna oluliselt ümber ehitada ja see oli ka kõige raskem pomm, mis
selles sõjas üldse lennukile kinnitati. Lancasterist sai üks kõige laialdasemalt kasutatud pommitaja,
mis toimetas vaenlase kaela 156000 rünnaklennuga 608000 tonni erinevaid pomme. Tohutut hävingut
ja surma külvati just saksa linnadele ja selle kasu ja moraali üle vaieldakse täninini. Saksa linnade
lauspommitamine tekitas kahtlusi ja vastuolu juba sõja ajal isegi liitlaste endi seas, aga sõda oli vaja
võita ja Lancaster oli selleks üks ülimalt tõhus relv.
Lisaks standard ja igasugu eri pommitamistele kasutati Lancasteri veel erinevate uute mootorite
katsetusel. Lisaks täitis see pikamaa allveelaevavastaste patrulllennuki ja õhu-merepääste rolli. Seda
kasutati ka fotoluureks ja õhust kaardistamisek, ning Avro Lancastriani reisijate- ja
postitranspordilennukina. 1946. aasta märtsis lendas BSAA Lancstrain esimese liinilennu uuest
Londoni Heathrow lennujaamast. Lancastere toodeti üldse kokku 7377tk.