PZL.23 Karas
Karas on üks tuntumaid Poola lennukeid WWII ajajärgust. Selle lennuki valmimine sai alguse juba 30 aastae algupoolel, kui Poola õhujõuduses tekkis vajadus vahetada välja vanemaid lennukeid.
Karasi kaks esimest prototüüpi polnud kuigi edukad. 1935 aastal esmalennu teinud kolmas prototüüp, millel viidi läbi rida muudatusi, osutus juba palju edukamaks. Nähtavuse parandamiseks viidi allapoole mootorit (millest sai see lennuk osa oma veidi erilisest välimusest)ja tõsteti piloodi ruumi. Pommiruum viidi kerest tiibadele jm. Esimene seeriamudel PZL.23A varustati mootoriga Bristol Pegasus IIM2. Sellele mootoril esines aga probleeme töökindlusega ja üsna pea võeti kasutusele
Pegasus VIII. Neid mootoreid valmistas Poola tehas litsensi korras ise.
Seeriasse läinud lennukit toodeti aastatel 1936-38 PZL.23A variandis 40 ja B variandis 210tk.
Üleni metallist lennuki kabiinis leidus ruumi kolmele meeskonna liikmele (piloot/bombardiir, navigaator ja laskur)kellede käsutuses olid relvastuseks kolm kuulipildujat (üks fikseeritult ette tulitav 7,9mm ja kaks liikuvat tahapoole tulistavat 7,7mm) ja 700kg pomme.
Huvitav on fakt, et just Karasile langes osaks au viia läbi liitlaste esimene pommirünnak Saksamaa territooriumil, kui 2. septembril 1939 rünnati tehast Olhaus.
Kuid siiski kandis see lennuk oma aeglase kiiruse ja vähese kaitstuse tõttu tõsiseid kaotusi. Nii oligi enamus toodetud leenukitest kaotatud Poola kampaania lõpuks. Osa neist sattus ka Rumeenia õhujõududele.
Mõned andmed:
Tiibade siruulatus 13.95 m
Pikkus 9.68 m
Kõrgus 3.30 m
Tiibade pindala 26.80 m²
Tühikaal 1,928 kg
Koormaga 2,813 kg
Masimaalne stardikaal 3,428 kg
Maksimaalne kiirus 304 km/h
Mudel:
Tegu siis jällegi 1/72 mudeliga ja tootjaks sedakorda Heller. Vaatamata sellele, et tegu on siiski 70date vormiga on see Heller silmatorkavalt hea. See tähendaks seda, et see mudel oleks täiesti vabalt tehtav otse karbist.. no ehk veidi juurde mudides. Mul läks aga sedakorda sootuks teisiti. Leidus nimelt selline Poola tootja, nagu Part, kes on sellele Helleri karbile vägagi tõsise etsisarja teinud. Part pakub siis sarja nii interiöri, kui väliste detailide jaoks ja läheb selles osas ka Eduardi toodangust mööda. Veidi asja uurinud, tuleb mul tõdeda, et etsi restides leidub detaile tunduvalt rohkem, kui karbis plastikut, mida polnud ka vähe. Kõige selle pleki külge panemine eeldab tõsist kere lõikumist. Sinkohal viimased hetked terve Helleri kere ja veel puutumatute Parti restidega:
Siin aga etsid eraldi..tööd jätkub:
Nagu öeldud, eeldas etside paigaldus kere poolte kõva töötlemist ja lõikumist. Nii alumine kui ülemine pool tuli täiesti maha lõigata, et hiljem plekiga asendada, samuti tuli kogu sisu puhtaks lihvida. Siin siis kere pooled enne ja töö käigus:
Ja peale lõikumist ja lihvimist läks siis suuremaks pleki painutamiseks. Poolakad on väga tõsiselt ette võtnud ja detailsuse ajanud tasemele, kus väiksemad detailid tuleb sisse hingamise vältimisek paigalada hinge kinni hoides;)
Siin siis seeria sisetöödest:
Ja edasi, kus kere koos ja varsti algab välimise osa painutamine
Ja tööd plekiga jätkuvad:
Lõpuks saab siis paika mootor ja kate ja lennuk võtab kohe rohkem kuju.
Veidi on ka näha kabiini katte osa. Siinkohal hakkab asi eriti hapraks minema. Pildil näha oleva esiosa juures otsustasin kasutada segu mudeli karbis olnud klaasisist ja etsist. Saagisin klaasi esimese osa lihtsalt maha ja kombineerisin etsiga kokku.
Sedasi pääsesin õhkõrnade karvakeste vahele paindes klaasi ise aretamisest. Ülejäänus osas ma sedasi enam ei pääse ja mis saab edasi, eks seda ole näha.
Siin aga väike pealtvaade:
Edasi tuleb tödeda, et üks suur osa tööst on jänud pildistamata ja saab vaid näha mis esialgu riiulisse läks. Kokkuvõtteks saab öelda nii, et eks see üks plekiväänamine oli ja lõpuks päris huvitav. Järgmise töö tahaks aga suht otse karbist teha.. vahelduseks:) No kui on hea karp, siis pole mul sellege probleeme ka. Helleri kiituseks peab ütlema, et läks väga hästi kokku ja nt dekaalid olid lausa unistus, kui head... aga siit siis miskit piltidele jäänud.
Märts 2009
|