Junkers F.13

Peale esimese maailmasõja lõppu alustas prof. Junkers oma revolutsioonilise lennukiseeria loomisega, mille aluseks said patendid, mille ta oli oma nimele võtnud juba 1910. aastal. Selle programmi käigus valmiski Junkers J.13 (tähistus F.13 võeti kasutusele veidi hiljem), millest sai maailma esimene täismetall kommertsreisilennuk. Peale esmalennu sooritamist juulis 1919 sai sellest lennukist kiiresti pöördepunkt kogu lennukitööstuse jaoks. Peale esmalendu sooritati F.13ga rida lende, mille tulemusel uuendati mitmeid kõrguse, kandevõime jm rekordeid. Peale neid uudiseid kasvas mitmel pool maailmas suur huvi F.13 soetamiseks. 1925. aastaks oli Euroopas kasutusel olnud reisilennukitest 40% F.13 tüüpi.

Eestis aga astus AS Aeronaut juulis 1923 astal Osteuropa-Unioni liikmeks ning sai Junkers Flugzeugwerkelt kolm Junkers F13. Neid lennukeid kasutati nii ratastel, suuskadel kui ka ujukitel. Lennud toimusid Tallinn-Riia-Köningsberg ja Tallinn-Helsingi liinidel.

Siin mudelina nähtav E 16 valmis Dessaus 1924. aastal ja saabus Tallinnasse 1925.

Eraldi väärib mainimist Harald Stunde, kes oli üks värvikamaid piloote, kes F.13-ga Eestis lendas.1925. aastal töötas Stunde Aeronaudi piloodina. 1926. aastal lendas ta reisilennukiga tänava kohal traatidesse ja kukkus koos reisijatega alla. Kõik inimesed küll pääsesid eluga, aga Stunde jäi süüdi ja otsustas Eestist lahkuda. 1927. aastal töötas ta lennufirmas Lloyd Aereo Bolivano. Alates 21. märtsist 1932 oli ta Brasiilia lennufirma Varig piloot ja alates 19. juunist 1938 lennufirma Varig peapiloot. Stunde oli esimene eestlane, kes oli 1938. aasta suveks ühte tüüpi lennukitega (Junkers F13) lennanud miljon kilomeetrit, olles selleks ajaks Junkersis töötanud 12 aastat.
Stunde hukkus 28. veebruaril 1942 lennukatastroofis Sao Joao lennuvälja lähistel, Junkers Ju52 stardil toimunud õnnetuses. Selle mehe lendamistest ja elust jätkuks kahtlemata ühe huvitava eluloofilmi tarvis materjali.

Mõned andmed lennuki kota:

Pikkus: 10,5m

Tiibade siruuatus: 17,75m

Tühikaal: 1480kg (ratastega telikul)

Maksimaalne stardikaal: 2318kg

Mootor: Mercedes D.III Vesijahutusega rida 6, 118 kW (158 hp)

Maksimum kiirus: 173km/h

Lennukaugus: 1400km

Kasulik lennulagi: 5000m

Meeskond: Kaks lendurit, neli reisijat

Mudel:

Siin siis tegu Revelli 1992 aasta vormiga. Igati korralik rest, mi mulle meenutab kangesti Veb Plasticarti, aga ilmselt on siiski Revelli enda looming, vastupidiselt mu varasemale arvamusele.

Mudeli ise tegin taas militaar.neti Suure Auhinna ajaks ja valmis see minu jaoks väga kiiresti, veidi üle kuu ajaga. Ehits langes ajajärku, kus pilte ei jaksanud teha, seega on ehituse järgust olemas vaid üks pilt. Kokku läks aga kenasti ja tähise maskid sai taas lõigatud lõikuriga proffide poolt. Kuna karbi sisu oli piisavalt hea, siis ise pidin kaasa aitama mõnede pisemade detailide osas, nagu väljalase, mõned käepidemed, rihmad jm. Enamuses siiski otse karbist. Lõpptulemus on endale kordaminek, eriti kui võtan ervesse, et kuna mudel tuli esitada tähtajaks, läks lõpus korralikuks kiirustamiseks.

Töö hindajatele meeldis ka ja sel aastal õnnestus võistlus ära võita ja rändauhind aastaks koju tuua.

Juuni 2017