Junkers G24

1920datel suurenenud lennuliiklus tekitas vajaduse suuremate lennukite järgi.

Ernst Zindel kujundas selle Junkersi F13 edasiarenduena algselt ühemootorilise lennukina. Saksamaal Versailles' lepinguga lennukitele kehtestatud piirangute kohaselt olid lubatud ainult väikese võimsusega mootorid. Nii kujundati G24 ühemootoriliseks, aga kolme mootorilise valmidusega. Plaan nägi ka ette, et lennuk müükse algselt kolmemootorilisena, aga hiljem paigaldataks sellele üks võimsam mootor, mida muidu ei oleks lubatud kasutada ja eemaldataks kohapeal tiibadelt kaks mootorit. Kuid liitlaste kontrollikomisjon kuulutas G24 disaini sõjaliseks lennukiks ja keelustas selle, seega Junkers jätkas G24/G23 ehitamist kolmemootorilisena.
1. mail 1926 alustas vastloodud Saksa lennufirma Deutsche Luft Hansa reisijate lendamist marsruudil Berliin – Königsberg öösel G24 lennukitega. See oli esimene lennufirma maailmas, mis reisijaid öösel vedas.
1926. aastal omandas Soome lennufirma Aero O/Y Junkers G 24, mis läks kasutusele Stockholmi liinil. Lennuk oli varustatud ujukitega, kuid mitte suuskadega, mistõttu sai seda kasutada ainult suvel. See jäi kasutusse kuni 1935. aastani.

Mudel valmis Militaar.net Suure Auhinna raames ja Eestiga sidusin selle vahva looga, mis ilmus Päevalehes 1926. Kirjas on, et:

Laupäeval külastas Tallinnat Junkersi firma hiiglalennuk Suomi, mis oma reisul Malmöst Helsingi paar korda Eestis manduma pidi.

Edasi räägib artikkel kuidas lennuk udu kätte oli jäänud ja selle tõttu oli sunnitud kõrgelt lendama. Kütteaine kulutus olla suurem olnud kui tagavara ja nii maanduti Haapsalus. Kui aga bensooli puudumise tõttu ei suudetud tagavara täiendada, suunati lend Tallinna.

G24 tehniliste andmete kirjelduseks sobib aga sama artikkel, mis kirjutab, et lennuk on varustatud kolme mootoriga ja lendab 145 km kiirusega tunnis. Lendu võib jätkata ka kahe mootoriga, kui üks peaks rikki minema. Tiibade pikkus on 30 meetrit, kandejõud 2200 kilo, reisijaid mahub lennukisse 10. Suur kajut on varustatud pehmete nahksete tugitoolidega ja kõigi uuema aja mugavustega.

Lisan siia veel, et lennuki pikkus oli 15,8m ja mootoriteks Junkers L5 rida 6.

Mudel ise siis vana hea sakslaste Veb Plasticart, mida ka hiljem korduvalt välja antud. Mina hankisin selle peale konkursil osalemise idee teket üsna kiirustades Revelli karbis. Mudel ise oma aja kohta silmapaitvalt hästi tehtud ja vajas vaid väikseid parandusi ja läks hästi kokku. Propellerid on ise tehtud ja mõned detailid lisatud. See on taas üks töö, millest kahjuks pole valmimise pilte tehtud. Siinkohal aga mudel, nagu see riiulisse läks:

Juuni 2022