Henschel Hs 126

Siinkohal saan lennuki tutvustuses kopeerida Wikipeediat:

1. Henschel Flugzeug-Werke AG peakonstruktor F. Nicolaus võttis uue lennuki arendamise laluseks Henschel Hs 122 luurelennuki. Põhiehituselt oli lennuk oma eellase sarnane – täismetallkonstruktsioon, pealtiivaga, jäiga konstruktsiooniga sabarattaga telikuga. Esimene prototüüp Hs 126 V1 sai jõuallikaks Junkers Jumo 210 vedelikjahutusega lennukimootori ning sooritas esmalennu 1936. aasta sügisel. Kuna selle lennuomadused tellijat ei rahuldanud, siis valmis 1937. aasta kevadel veel kaks prototüüpi V2 ja V3, mille jõuallikaks oli BMW Bramo Fafnir 323 A-1 9-silindriline õhkjahutusega tähtmootor. Uue mootoriga demonstreeris lennuk väga häid stardiomadusi ning kuna see võis lennata ka väikesel kiirusel, esitas Luftwaffe tellimuse lennuki seeriatootmiseks.
3. Seoses Eetiga:

   Pärast hävituslennukite Supermarine Spitfire ja luurelennukite Westland Lysender tellimuse nurjumist Inglismaalt alustas Eesti läbirääkimisi lahinglennukite tellimiseks Saksamaalt. Sakslased keeldusid müümast Messerschmitt Bf 109 hävituslennukeid, ostuleping kaheteistkümne Henschel Hs 126 luurelennuki ostmiseks allkirjastati Berliinis 23. veebruaril 1940. Esimesed viis lennukit saabusid Tallinna 17. mail 1940, ülejäänud seitse lennukit jäid aga 1940. aasta juunisündmuste tõttu kätte saamata.

   Lennukid anti 2. Lennuväedivisjoni koosseisu ning enne Nõukogude okupatsiooni Eestis jõuti neil teha vaid mõned lennud. Kuna ka tellitud relvad ja mitmesugune muu varustus jäi kätte saamata, siis tuli lennukite lahingukõlblikuks saamiseks kasutada olemasolevat vanemat relvastust ja seadmeid. Eesti annekteerimisel Nõukogude Liitu anti lennukid üle 22. territoriaalse laskurkorpuse üksikule eskadrillile, mis baseerus Jägala lennuväljal. 1941. aasta suvel hävitasid taganevad Punaarmee üksused sealsed lennukid. Ühel eskadrilli Hs 126 lennukil olevat 71. hävituslennuväe polgu komandör major A. Koronets sooritanud ka mõned luurelennud.

   1944. aasta alguses anti kaks Henschel Hs 126 luurelennukit eestlastega mehitatud mereluureüksusele 1./127 (saksa keeles Seeaufklärungsstaffel 1./127), millel sooritati luurelende Eesti ranniku kohal võimalike vastase dessantide avastamiseks.

Mudel:

Klassikaline vanem Italeri, mida todetud kaua ja tohutus koguses. Vanust arvestades pole sugugi paha toode. Minu mudelil on asendatud mootor klaasosad ja lisatud sisu detaile. Dekaalid sobitatud erinevatest allikatest. Siit vist sai alguse see periood, kus mingil põhjusel protsessist pilte pole viitsinud teha.

Juuni 2011, tekst 2024