Fairey Hendon

Vähemalt ühes mõttes oli tegu verstapostiga. Tegu oli nimelt esiemse
täismetall alatiivalise lennukiga, mis jõudis RAFi teenistusse. Selle
lennuki saamislugu oli aga veidi keeruline ja vastavalt sellele kujunes
ka saatus. Nimelt kui tellimus uue kahemootorilise pommitaja loomiseks
tuli, pidi nö võitja selguma kolme lennuki vahel. Hendon oli neist
justkui kõige moodsam, sest teised kaks, Handley Page Heyford ja Vickers
Type 150. olid ju veel biplaanid. Läks aga nii, et Hendoni kavandamise algusest, kuni relvastusse jõudmiseni läks aega tervelt 6 aastat ja ajaks, mil see lõpuks relvastusse jõudis oli see lootusetult vananenud. Selle viivituse üheks põhjuseks oli see, et esimene prototüüp, mis tegi esmalennu novembris 1930, sattus hiljem õnnetusse ja sai raskelt viga.

Põhiline selle lennuki probleem oli see maast lahti saada. Nimelt olles
ise vaid veidi väiksem, kui hilisem kuulsus Lancaster, andsid selle kaks
mootorit kokku võimsust u sama palju kui Lanci üks neljast mootorist.

Avarii prototüübiga ja muud viivitused tähendasid aga seda, et põhiline
tellimus anti siiski Handley Page Heyford kasuks
Kolm aastat hiljem valmis siiski väike partii 14 lennukit, mis valmisid
1936 aasta lõpus ja 37 aasta alguses. Need läksid siiski vaid ühe üksuse
kasutusse, kus vahetasid välja seekord Heyfordid. Varasem tellimus 60
lennukile tühistati.
Hijem kui tulid kiirelt peale uued ja moodsamad lennukid, võeti Hendonid
relvastusest maha ja mõned neist leidsid kasutust maapealsetes
õppekasutusets.

Mudel:

Ah, et miks selline? Mulle lihtsalt jälle meeldib.. üks eksemplar sarjast "lendavad laudauksed". Üks põhjus on ka veel see, et mudel on oma ea tõttu veidi kehvake ja seetõttu tuleb esimeses järjekorras teha.. seekord nii.
Ja mudel ise on üks korralik hardcore vacu Contraililt. Need asjad on nüüd juba nii vanad, et tervest suurest vebist ostides, leidub valmis mudelitest üksikuid viiteid. Ja väheseid tõmbab ehitama selline kuulsusetu pesulaud, pigem ikka kuulsuseid tehakse. Siit siis kaks pilti sellest materjalist, millest tuleb alustada:

Tööd saab olema juba enne, kui kere pooled vabastada saab. Asi selles, et materjal on kohati nii õhuke, et tuleb enne lahti lõikamist ja lihvimist toestada, muidu pudeneb veel laiali, pragusi juba leidub. Lisaks on kott seisnud ilmselt kaua päikese käes, sellest ka ühe serva kollaks värvus, mis pildilt näha. Kogu see ala oli kõvaks ja väga hapraks läinud.

Seega pidi enne plaadist vabastamist tugevdusi sisse liimima. Alles peale seda sai pooled varuribaga koos lahti lõigata ja siis suurema liivapaberi peal vabaks lihvitud. Siin kere pooled peale vabastamist:

Arglikud proovid:

Tiivad vabastasin enne tugevdamist:

Ja tugevdusi tahavad need korralikult, sest need on päris suured ja väga vedelad:

Kogu võlu on aga alles ees. Nimelt pakub leht sirgeid tiibu. Samas on kaasa ka v kuju shabloon. Siin on näha, milleni tuleb mudida:

Selleks tuleb kõik lahti (tiivad kolmeks) lõigata ja kokku tagasi panna. Enne seda tööd tuleb aga sisse ehitada tugevdused, sest tiib on ise ikka pehme, nagu salati leht. Kandmine ja kuju on veel edasine eesmärk:

Ja algab tiibade lahti lõikus ja tugevdamine:

Ja siis kui tiivad olid kolmeks lõigatud, vaheseinagega tugevdatud, otsad nurga alla lõigatud ja uuesti kokku liimitud, nägi tiib välja u selline:

Puudu vaid viimane kilp

Ja kohe kui suuremad tööd kere ja saba juppidega tehtud, oli vaja esmamulje proov teha:

Edeneb justkui väga aeglaselt. Aga ma ei tohi unustada, et vahepeal sai selle ehitamise kõrvalt valmis üks Saab ja töö sellise asja kallal ongi selline.

Põhiline töö on olnud pahtli ja plastiribadega lennukile jume andmine:) Üks suur ja aeganõudev lisatöö oli ka klaasosade uuendamine. Kuigi kogu algmaterjal on pehmelt öeldes raskepoolne, siis klaasosad ületasid igasuguse piiri. Samast Contarilist valmis tehtud mudeleid näeb netis ehk paar üksikut. Neil olen näinud kasutatavat kaasa olnud kuplit. Mulle siiski tundus joonisega võrdlsemisel see nii vale, et tuli hakata vorme tegema. (Korraliku joonise soetasin eraldi ebayst..jälle lisaaeg mudei valmimisel:)

Siin näha vormid, millele tuli materjali peale venitama hakata. Musta junni treimise eest taaskord tänusõnad Urmasele:)

Siin siis miskit pooltoodet ka näha. Võrdluses mudeli tootja pakutavaga (vasakul):

No ja siis veel mitmed õhtud täiis nikerdamist erinevate vigade parandamisel, peale mida hakkab juba ilmet võtma:

Võrreldes tavalise mudeliga, kus saab valmis tehtud osad restist välja naksata ja kokku liimida, tuleb vacu puhul ise käed tööle panna. Miski mulje saamiseks tuleb siis ribisi painutada, liimida, vormida ja siluda..siin sellised tööd käimas:

Väheke näputööd plastiku ribadega ja kuju hakkab võtma tuulegenekas:

Ja siin käimas erinevad faasid luukide ehitamise, süvenamisel, mis muidu täiesti puudusid:

Peale seda kõike muidugi rohkelt silumist, veidi pahtlit ja jälle ja jälle.
Lõpuks mulle tundus, et tahaks midagi valmis ka saada ja mingist punktist tõmbasin joone alla. Üks kiht krunti veel (eelmise olin pea kõik maha jõudnud siluda kõikide nede vigade parandusel, mis see vajalik faas välja tõi) ja saigi põhitoon selga. Kuna kuskil pole täpselt kirjas, mis tooniga tegu, siis väheste andmete ja väikse omaloomingu järel segasin midagi kokku.
Ja nii ta siis sai:

Ja maskid maha. Siin siis pildid, nagu see lennuk põhiolemuses jääb. Palju on veel teha (propid, viimistlus, parandused, antennid, seeria numbrid, toonimine jne.)

Viimane seisak tekkis numbri maski lõikamisega. Kuna seda ise ei teinud, siis sellega läkski seekord aega. Aga kiiret ka polnud ja vahepeal said muud asjad valmis. Lõpuks saabus mask lõikusest ja peale värvimist jäi asi u selline:

Sellises suuruses ei saa sellist numbrit just tihti näha ja omamoodi on see väga huvitav element.
Tagumiste numbritega läks aga kehvemini. Pikalt otsisin taga dekaale ja kui olin siis ühed vintaged ära tellinud, selgus, et need lihtsalt ei tööta. Peale seda olin igasugu ootamistest nii tüdind, et võtsin pintsli ja joonistasin väiksed numbrid vaba käega. Igatahes peab see sobima ja nii jääb. Lähemalt neid ei näita:)

Ja nii siis saigi see lugu riiulini viidud. Kaua..liiga kaua sai tehtud, kuigi reaalset ehituse aega ei oska nende seisakute vahelt kokku lugeda.

Igatahes sai seda omajagu palju. Siiski olen ise piisavalt rahul ja motiveeritud järgmist sedasorti tööd ette võtma. Algmaterjal oli isegi vacude raskemast otsast ja arvestades, mis aeg oli materjaliga teinud, sai lõpptulemus piisavalt Hendoni moodi ja see ongi peamine.

Olen võtnud plaani teha aastas vähemalöt üks vacu. Sellega tööga läks aga veits nii, et järgmiseks aastaks võtsin plaani teha kaks.. või siis poolteist.. no nt üks täis värk ja teine täiendus komplekt. Aga siit siis veel mõned pildid:

November 2010