Heinkel He-116

Heinkel He 116 oli pikamaa postilennuk, mida algselt kavandati lennuposti vedamiseks Saksamaa ja Jaapani vahel. Kokku valmisid mitmed eksemplarid, nende hulgas reisilennuki ja luure varian. Kogu lugu saigi alguse vastuseks 1936. aasta Lufthansa palvele, kui kavandati marsruuti üle Pamiiri mägede Afganistanis. See oligi peamine raskus lennuulatuse nõuetele vastava lennuki tootmisel, sest vaja oli suurel koormusel lennata üle mägedeu 7600m kõrusel.Vastavid mootoreid lihtsalt polnud saada ja hiljem tekkis ettepanek varustada selleks otstarbeks He-70 airframe nelja Hirthi 500 hj mootoriga. Plaan nägi ette, et He-116 hakkab kasutama He-70 elliptilist skeemi.
Kere tehti aga täiesti uus, mis koosnes poolmonokoksest duralumiiniumist korpusest koos veekindlate vaheseintega juhuks, kui lennuk vee kohal alla kukub. Esimene prototüüp He 116 V1 valmis 1937. aasta alguses. Uued mootorid ei olnud selleks hetkeks valmis, nii et prototüübile paigaldati hoopis väiksemad Hirth HM 508C võimsusega 240hj.

Mudel kujutab varianti B-0, mis pidi lööma oma suure lennukaugusega ja tegutsema väljaspool vaenlase hävitajate tegevusulatust ja seetõttu ei olnud sellele paigaldatud kaitserelvastust. Kokku valmis kaheksa lennukit ja neel läksid enne sõda luureüksustele, kuid selleks ajaks tundus idee aeglaselt liikuvast relvastamata lennukist, mis annaks kasulikku teavet üsna riskante valik. Seeega kasutati neid Saksamaa territooriumil kaardistamisteenuste pakkumisel.

Andmed:


Meeskond: 4

Pikus: 13.7 m

Tiib: 22 m

Tühikaal: 4050 kg

Mootorid: 4 × Hirth HM 508C V-8 240 hp

Maksimaalne kiirus: 325 km/h

Mudel:

Kuni aastani 2023 polnud mingit märki, et sele lennuki mudelit teeks keegi muu kui sakslaste Classic Plane. Olgu nüüd uuema aja ja võimaliku uue mudeliga kuidas on, aga mina soetasin mainitud sakslase mitmed aastad tagasi otse Modellbaustudio Rhein-Ruhr poest, mis oma faksiga tellimise ja vaat, et sulas ümbrikuga maksmisega on juba elamus omaette. Tegelt omaette lahe, peaks neid kunagi laivis ka külastama..igatahes.

Aga mudel , mis siis saksa täpsusega, aga üsna aeglaselt saabus oli ise üsna kõike muud, kui saksa täpsus. Ütleks, et päris õudne hakkas, kui karbi lahti tegin. Suured augud valus, tiivad nihkes valatud, väiksed osad pigem arusaamatud epo jäägid jne. Kokkuvõttes üks raskemaid epo mudeleid, mis mul on karbis olnud. Aga kuna mulle lennuk ise väga meeldib ja valmis mudelit ikka tahaks, siis millalgi otsustasin, et nüüd hakkan pihta. Siinkohal siis mõned pildid sellest,millega tuli alustada

Ja algas kokku ja juurde kleepimine. Puudu olnud pinnad tuli asendada ja tasandada. Tähele tasub panna pinna kahjustusi, mis tuli samuti kõrvaldada:

Kerepooled kokku ja tööd jagub:

Pärast lõputud kleepimisi, lõikusi ja proovimisi sai kere ja tiivad lõpuks kokku:

Edasisest on pildid veidi kaootilised, aga tegeleda tuli erinevate osade taasloomisega. Täiesti uuesti sai tehtud klaasosad, mootorite katted, väljalasked ja akende avad:

Edasi tuleb jällegi piltidega tükk tühja maad. Vahele jäävad vaevad väiksemate detailide, värvimise ja dekalidega. Siinkohal siis nii, nagu valminuks lugesin:

Kokuvõtteks saab jällegi öelda, et oli üsna raske töö, mis taas korduvalt pooleli jäi, aga lõpuks siiski valmis sai. Raskuste jäljed on valmis mudelil küll veidi näha, aga lõppkokkuvõttes olen rahul, et sellega ikka lõpuni läksin.