Douglas XCG-17

DC-3/C-47 75 juubeliaasta lõppedes tuleb ikka teoks teha üks selle pere liige. Ja kuna selle lennuki erinevaid mudeleid on ka netis päris palju juba näha olnud, siis pakuks omalt poolt ühe lähenemise ka:

C-47 on vist lennuk, mis liigset tutvustamist ei vaja, seega jätan selle ka siinkohal tegemata. Küll aga on selle lennuki pikas variantide nimekirjas üks huvitav asi. XCG-17.
1944 aasta algul tekkis nimelt mõte proovida tavalisest C-47st teha plaaner. Ja see käis üsna lihtsalt. Mootorid eemaldati ja jäänud avad kaeti voolundajatega, millede külge lisati veel kaks väikest tuulegeneraatorit. Lisaks tehti puhtaks kõhualune antennidest ja muust, et proovida telikud sees maandumist (propid polnud ju enam segamas)

Tulemus sai üllatavalt hea. Kuna DC-3 airframe oli nii hästi välja töötatud, siis tuli see välja ka plaaneri katsetuse juures. Ja nii saigi sellest prototüübist mõneks ajaks liitlaste kõige suurema kandevõimega plaaner. Samuti oli see parema juhitavusega, kui senised transpordi plaanerid. Ka olid head omadused väikesel kiirusel enne maandumist, mis võimaldas seda palju ohutumalt teha.
Kuigi katsetused näitasid seda prototüüpi vaid heast küljest, jäi seeriatootmine ära ja ka katsetatud lennukile pandi hiljem mootorid tagasi ja see jätkas lende tavalise C-47na. Põhjused olid ilmselt selles, et ideega tulidi lihtsalt liiga hilja välja ja lisaks oleks täis lastis plaaneri vedamiseks vaja läinud C-54 või B-17 laadset lennukit.

Mudel:

Sellega on lihtne. Igasugu huvitava kraami tootja Classic Plane, võtab tavalise Italeri 1/72 karbi, lisab sinna mõned epo tükid ja valmis ongi.
Italeri DC3/C-47 on juba päris vana, aga siiani ehitamist väärt 72 ja tegelikult päris normaalne asi. Selle veidi jõhkrad paneeli jooned võivad kasukski tulla, kui hiljem on vaja lihvima hakata. Selliste joontega võib julgelt nühkida, kartamata jooni ära kaotada. Päris karbist võib aga ligemal vaatlusel jääda mulje, nagu keegi oleks rellakaga lennuki kallal käinud.
Kuigi karbi sisu võimaldaks otse karbist teha, võtsin siiski eduardi appi. Selle sarja kabiini sisu läheb paljuski kaduma, kuna peale kere kokku liimimist on väga raske näha, mis kokpitis toimub. Seega erilist rõhku selle ei pööranud, veits rihma ja armatuuri:

Ka muu sisu jääb üsna varju ja erilist välja ehitamist ei hakka tegema. Tagumise väikse (langevarjurite) ukse jätan aga eest ära ja sealt paistab üsna hästi liiga sile sein, mida veidi järgi aitasin.

Esialgu veidi kummaline, aga kui kere pooled koos, siis uksest paistev osa võiks veidi paremini etenda sellist seina:
karbis oleva kere sile sein hakkaks liialt silma.

Kui kabiinis ei paista etsi jubinad eriti silma, siis välised jupid veidi enam. Kõige rohkem tuleb ümber teha maandumisklappide osa. Ratta koopad muutuvad ka päris oluliselt. Pildil on näha nende muutuste esimesed jupid. Samuti on näha tugevdused, mida pidasin vajalikuks, kuna tiiva tagumine serv saab oluliselt lõigatud ja õhemaks tehtud:

Päris mitu tugevdust, lõikamist ja lihvimist hiljem, võib aimata kuhu plekki väänama hakatakse ja kui pikalt:

Siin on kere robustselt koos ja muud jupid ka. saab hakata lihvima ja siis veel lihvima:

Ja enne kui see suurem lihvimistöö pole valmis on flapsidest vaid põhjad paigas:

Esiklaasiga sai veidi kehvasti...pooleks läks. Aga see oligi suht paks ja karvane, hea võimlus ise uus teha, lihtne ja sirge ka:

Siis märkasin, et katuselt tuleb kuppel üles korjata..liiga madal on saanud, veits äärt vaja alla ehitada.

Palju vaeva on nähtud, aga pildile on suht vähe panna. No üks teema on ideega panna lennuk seisma sisse võetud telikule, nagu ta oma uues rollis maanduda sai. Selleks tuli teha ise uueks kogu süsteem, mis enne lahti seisis. Karbi telik on kõvasti lihtsustatud ja kinnitub ka valesse kohta. Sellest mõned osad läksid kasutusse, aga enamus tuli ise nikerdada. Selline näeb asi välja enne puhastust:

Süsteem on kokku pandud küll joonise järgi, aga siiski mugandatud ja pealegi on amortide osa ikka koormatud asendis, nagu see karbi restil oli, ehk siis liiga lühike. Ehk siis esineb vigu, aga üldine pilt jääb rahuldav, kuigi enamus läheb varju:

Aga tegemata seda ka jätta ei tahtnud ja midagi jääb ikka näha ka..ühesõnaga selline piisav, et anda edasi asja olemust:

Hall värv intejöris on vahetumas. Sellega on veel pikem teema ja mitu võimalust mis seal võis olla, aga u nii ta jääb:

Ka on näha, et seitsmes aken hakkab kaduma. Mudeli keres olev akna valmidus on kinni ehitatud aknaga. See peaks olema kõige kindlam lahendus, et see hiljem võimalikult vähe näha oleks.

Üks teema veel..sabaratas. Mudeli kerel on selle alune pesa jäänud välja tegemata ja seal on ebamäärane lohk, mida saab siin teise kere juures näha:

Teise kere peal pidin seda näitama seetõttu, et mul tekkis mõte see õigemaks teha. Mõte tekkis aga siis kui kere oli juba koos. Seepeale saigi lõigatud sisse suur auk, sinna plastiribad ringis sisse pusitud ja kere lakke toetatud. Peale mõningat nikerdamist, liimimist ja valamist, näeb poolik asi välja nii:

Kahjuks ei jõudnud protsessist pilti teha..aga mulje oli, nagu üritaks jääauku tünni ehitada. Samas on tunne, et kokku pandud keresse oli seda isegi kergem nikerada.

Tahtmine on see lennuk selle aasta nr sees valmis saada. Võrreldes eelmise seisuga on piltidel edenemist vähe, aga tööd on olnud omajagu. Peale vaadates tundub kiirelt valmiv asi, aga oma ideede ja lisadega olen protsessi pikemaks venitanud omajagu.

Päris palju aega on läinud tuimalt kere lihvimisele. Ja ikka on paneelijooned liiga sügavad tegelikult. Palju tööd on läinud ka liitejoonte silumisel. Peale teab mitmedat ringi lihvi, vedasin kontrollivat värvi veidi selga, et aru saada palju veel ja mida:

Üks etapp etsidega sai lõpupoole, kui kokku sai nikerdatud klapid:

Ja suures osas hakkabki valmima. Siiski on veel vaja teha mõned viimistlused ja olulised pisidetailid.
Ja ühtede sellistega on mul veidi mure ka. Nimelt tuule genekad.. Nii vähe kui selle projekti kohta on pilte, ei paista kuskilt neid lõbusaid proppidega junnikesi. Aga tootja toob joonisel ära ja paneb isegi epost väiksed kärakad kaasa. Need viskasin kõrvale ja nikeradsin ise uued.

Aga viidatud kohale neid kohe ei pannud, sest kas nad ikka olid seal? Ühest vastust sellele küsimusele ei saa ja kuna tootja on miski inf, et olid, siis ilmselt panen paika. ja seda enam, et otseselt ümber lükkavaid fakte ka pole. Vahepeal olen niipalju lugenud, et selliseid proovilennukeid tehti valmis kaks, mis üksteisest veidi erinesid ja millest üks tegi 1946 slepis testlennu Manila baasist Tokyosse.

Ühesõnaga paar pilti lõpusirgel olevast juubilari variandist. Esimestel piltidel on üks genekas ka maas vedelemas näha:)

Ja veidi hiljem panin asja riiulisse. Mõningad pisemad detilid külge ja veidi viimistlust ja valmis. kokkuvõttes sai päris ise juurde tehtud siis maandumistuled, telikud, genekad, haakeseade, osad klaasid, pitootoru. Lisasetina veidi Eduardi ja nii siis valmiski. Tagantjärgi on veidi kahju, et ei viitsinud neete tegema hakata, sest see oleks veel veidi juurde andnud. Selle tõdemuseni jõudsin aga liiga hilja ja oli kahju tehtut veel ümber teha.. ehk järgmine kord. Üldiselt oli igati lõbus ja õpetlik ja võib taas veidi üle keskmise rahul olla:)
Mulle meeldivad lennukitest sellised "lendan madalalt üle ja pildistan" vaated, siis teengi selliseid:

Detsember 2010