Endast | Reisid | Tsiklid | Garaaž | Mudelid | Lingid | EMMK |
||||
> Voyager |
Muud huvitavat Siia peaksid aja jooksul kogunema mõned pildid tsiklitest, või ehk ka muust, mis minu hinnangul vääriks jäädvustamist. Kas siis hetke olukorra või isendi enda tõttu. Ja eks nende erinevate tsiklitega saab vahest proovisõitu ka teha. Väärib siis midagi pikemalt jäädvustamist, siis saab seegi siia. Samuti saavad siin koha jutukesed, mis oma olemises justkui veidi eraldi seisavad.
Napid 500km koos Triumphiga
Võtnud reede vabaks, saabun lõunal kenasti bussiga kiiver näpus Depoosse. Valge ja uuem 1200XRx lükatakse musta ja vanema kõrvalt õue ja valmis ongi. Mõtlen kas tuleb mingi pikem seletamine, et kuidas sellisel loomal midagi töötab või ei. Ei tule ja parem ongi. Mehed ei loe manuale ja pealegi on nüüd kohe esimene proovikivi, et kui keeruliseks on mootorratas tehtud ja kas sellest on võimalik ilma tunde manuale lugemata mingit sõiduloma saada. Esimene väike üllatus, aga üsna väike on see, et võti ulatatakse kilekotis ja selle peab taskusse panema. Pilk armatuuri poole ja kaks asja ongi selged. Goodbye steamgauges ja võtmeava. Esimese asmel on lapiti ilus nutitelefoni laadne latakas ja teine on lihtsalt kadunud. Üllatuda oleks liigne ja ootan kuidas asi edasi läheb. Järgmseks saan ainukesed juhisd, ehk siis selle mis järjekorras tuleb punast nuppu vajutada, et loom ärkaks. Peale seda jään loomaga üksi. Väga tore, saangi proovida, mõtlen ja tänan ka usalduse eest. Toimin õpetuste järgi ja reipa starteritöö järel ärkab loom elule. Väga meeldiv bassine bariton. Mulle meeldivad mitme silindriga mootori hääled ja V2 jätab mind olenemata väljalaskest üsna külmaks. See siin kõlab aga nagu R6 ja see on tänu ilmselt juba tehasest tulnud summile väga meeldiva tooniga. R3 peabki poole pikema mootori moodi kõlama ja see on ilus. Äkki meenub Rocket 3. Hetkel püüan selle rattaga sõiduproovi unustada ja istun selga. Paar kohustuslikku piduri katsumist ja käik sisse. Esimene katse, nagu seda võõra rattaga ikka teen on kohe pööre piisavalt peale, sidur näppu ja aeglussõit. Tundub meeldiv. Otsa kohe U pööre. Esimene ring, teisega lenks piirajasse ja jätkan väga aeglaselt püstise rattaga. Väga meeldiv. Haistan väänet ja nii, et jääb üle.. juba meeldib rohkem. Teen veel mõned ringid mõlemale poole ja loen katse õnnestunuks. Päris hästi istub. Aitab nüüd ja suundun liikluse poole. Juhtimisvahendite proovid teen käigult ja esimese foori taga on kõik juba loogiline. Esimene sirge ja gaasi avades on hääl ja tunne, nagu kahe turboga GAZ51 oleks hulluks läinud. Pole paha, aga nüüd jääd mütsi sisse ja edasi. Veidi hiljem meeldib see mootor ja vääne mulle veel enam, aga miskit häirib ka veidi. Ei, see ei ole see nutitelefoni moodi asi, mida nüüd armatuuriks kutsutakse. See on täiesti ok, selge ja arusaadav. Jõuan järeldusele, et see on siiski vales asendis klaas. See on ju ometi reguleeritav, olen veendunud ja kohe meenub, et manuali ma ei lugenud. Mehed ei loe manuale ja alustan nupu otsinguid. Ei leia. Otsin veel ja ikka ei leia. Seda nuppu noh. Vahepeal olen meeldiva kergusega linnast välja jõudnud. Ahsoo.. nii muuseas, et vahepeal oskasin mingi katse käigus kohalt võttes välja ka suretada. Pidi see just selle ilusa Porsche ees juhtuma. Aga parem vist siiski nii, nüüd sõitis ta minust peale väikest viisakst ootamist mööda, kuniks ma uuesti maagilise punase nupu toimimist meenutasin ja mul läks kohe täiesti üle kiusatus talle nädata kudas see R3 edasi käib. Peale sellist väikest viperust oleks seda ju üsna nõme näitama hakata, seega püsin kenasti sabas. Selle käigus avastan, et paagile on miskid kleepusd kleebitud. Päris aru ei saa, sest pilk peab ikka kaugel olema, aga aiman, et tegu on õpetusega, mis põõrdega võib sõita, kui ratas on veel päris uus. Ja see on uus, alla 200 sõitnud, ma korraks nägin kui käivitasin. Enam mulle seda ei näidata ja minus tekib uuesti huvi nuppude järgi, sest klaas on ikka veel vales asendis ja tuul laperdab kõrvus ja lõua all. Olgu õeldud, et mehed võitsid, sest ajaks kui Ruilasse jõuan on mul pilku liialt langetamata käes klaasi regull, amordi regull ja veel kõik vajalik, mis see üks ilus kangike teha oskas. Liialt suunatule nupule lähedal, aga väga vajalik. Ilmselt on selle nimi menüü sauake. Klaas on nüüd üleval ja sellega on väga hea, aga migadi ikka häirib. Kuskilt eest tuleb heli, mida gondli sülelus vormib ja võimendab. Ja see heli on üsna ebameeldib segu sahinast ja undamisest, mis kangesti meenutab helisi, mis mu vana Audi tegi, kui rattalaager väga läbi sai. Üsna ebameeldib ja piisavalt vali, et korralikult häirida nautimast sõitu ja seda nüüd juba üsna tuttavat R3 heli ja väänet. Kiidan veel, sest just selline on minu meele järele. Puhas mootor, meeldib mulle öelda, kui sellist kohtan. Puhas ja lineerane vääne, ilma aukude, liigsete tujude ja võlts iseloomuta. Mul on mõned head kohtumised sellistega. Z1300, GSX1100G ja mõnedgi veel. Jätsin sinkohal oma Honda V4 kiitmise meelega vahele. Aga see R3 siin on kõike seda puhast, aga siia on jõudu veel lisaks niipalju saanud, et väändele tilgub veel lisakski. Aga siin nii ei ole. Umbes 100ga sõites langetab kuues viiendalt tulles ilusal tablool vaid u300 pööret. 300..nalja teete?! Täiesti mõttetu sebimine sellise mootori puhul. Kuues rauas, pööre 4000 ja kiirus pole palju üle 110. See pole tulemus, mida ma ootasin. Selle jõu ja väände juures võiks kuuenda teha kui üldse, siis selleks, et nt 100ga sõites näitaks põõre u. 2500. Siis oleks see vaev õigustatud. Möödasõit? Keerad ja see läheb ka selle 2500 pealt nagu peab ja seadus ammu ei luba. Ja kui ka kõik koorem on peal, mis lubatud ja rohkem, siis 5 sisse ja see manööver oleks hetkega ajalugu. Aga mida mina ka tean. Pealegi tunduvad ülejäänd 5 mõistlikult jaotatud.
Üks oliline asi siia veel. Raam, isteasend, paagi jm tunnetus ja asend. on üsna soodsad maanteesõidul põigete tegemiseks. Vastujuhtimisele kuuleub ka suurematel kiirustel üsna hästi ja sügavalt. Aga jõuame nüüd kruusale ka. Kohe saab selgeks, et kui asfaldil meelitab see ratas lihtsalt lubedest pikaks ajaks ilma jääma, siis kruusal pakub see sootuks enamat võimalust. Eneseületus on see, mis väga kergelt tuleb, kui kiirus kasvab ja tunned end väga mugavalt. Väga positiivseks loen asendit, eriti juhtraua ja paagi kooslust, mis väga soosib õlad vabad sõittu. Veojõu kontroll sekkub hetkega, aga mõõdukalt, lõigates pöörete teravaid tippe väga kiirelt ja jättes sulle kohati mulje, et kontoll pole üle antudki. Tee läheb lahtiseks ja aukilikuks ja pean vajalikuks jääda seisma, et siiski jõuda vastuseni küsimusele, mis mind juba asfaldilt saati vaevad. Amordid. Katsetuste käigus leian, aga mõngagi muud. Meeldiv on proovida kuidas veojõu kontrolli iseloom muutub neid erive teekatte ikoone vahetadaes, kuniks ühel neist sootuks välja lülitub. Samas kaob tagarattalt ka ABS. Nüüd saab R3 tagarehvist hetkega jagu ja lõbu on laialt. Veidi hullanud, lülitan kontrollid tagasi. Ettekujutus on olemas ja liiga tihti tuleb meelde, et rattal puudub kasko. Kohe saan ka proovida kuidas ABS oma iseloomu muudab ja taas ketran ikoone läbi. Esirattal jääb ABS alles igas asendis ja hea nii. Pidurid on ees sellised, et kui oleks vähegi hooletu, oleks ilma absita üsna kiirelt külili. Sedasi toimetades vedu peal kurvist välja gaasi avades on R3 jõu ja väände mõju jälle jumalik ja mulle tuleb taas meelde, et kaskot pole. Luba saadud, suundun lennuvälja katsele. Eksite, lõppkiirus ei huvita mind ja sellele isegi ei mõtle. Mind huvitavad need elememndid, mida siin rajal aastast 2003 erinevate ratastega proovinud olen. Kõik muu tuleb näppu üsna kohe, paljuski tänu mootori mulle sobivale iseloomule. Sidur on ka osaline ja loen katsed üsna kiirelt edukaks. Põiked, kahesad jm jutud sujuvad kenasti Aga pidurdustel selgub, et kui tavaliikluses tunduvad pidurid lihtsalt väga tõhusad, siis siin märki hädapidusrdust tehes selguvad mõned asjad lisaks. Ilma liigse uhkustamiseta loen ennast üsna heaks pidurdajaks. Krt seda on siin üle 15 aasta erinevate ratastega nühitud ja harjutatud. Tõhusalt ja tõsiselt ja sellest peab tulemust tulema. Niisis ei kardaks ma siin võidu pidurdades mitte kedagi ja usun, et liiga tihti ma ei kaotaks. See öeldud, pean nentima, et olen külmalt võõra rattaga peale minnes saavutanud ka paremaid tulemusi, kui nüüd. Lisaks veel see, et vana mu vana GS ja ST on siin betoonil kiiremini pidama saanud samast märgist. Aga mul on ju käes tutikas viimase sõna pill ja see ei ole hea märk, sest harjutamata kätes ei saa see head tähendada. Tänud ABS, et sa olemas oled, sest ilma selleta oleks jälle tesitpidi häda ja harjutamata kätes üsna ohtik kooslus. Jah, siin platsil pidurdusi tehes ja võrreldes räägin siin väikestest vahedest, olen enda vastu üsna karm ja kõrvalt ei saaks treenimata silm suurt midagi aru. Aga sisemas olen veidi pettunud, sest lootsin nendest piduritst enamat. Tunnetus on veidi puine ja pidurite brutaalne iseloom ehmatab ABSi hulluks enne, kui see väärt oleks. Turvalisus on tasemel ja juhitavus säilib, aga pidurdus venib mulle mitte rahuldavalt pikemaks just tänu ABSi tööle. Harjutan ja katsetan erinevaid reziime ja olukord paraneb. Aga härrad omanikud, kes te selle ratta ostate. Teile tundub, et need pidurid on ulme head, aga ma soovitan siiski palju harjutada, et tõesliselt hästi pidama saada. Üldse tasub harjutada. Tagasiteel ja veidi hiljem kodulähi kruusal tiirutadesselguvad ja kinnistuvad veel mõned asjad ja siit teengi selle lühikese suhte kiirema kokkuvõtte: Plussid ja head: Mootor: Parim osa selles kogemuses. Mule väga sobib ee iseloom, vääne ja elu. Kiidan väga Käigukast: Üldine mulje hea, vahetused piisavalt kiired ja täpsed. Käigud lülituvad sõidul pehmelt ja kergelt ka ilma sidurita. Seda nii alla kui üles. Omadus, mida siiski pikemalt ei kasutanud. Kast üldjoontes vaikne. 1-5 hästi jaotatud. isteasend: Paagi tunnetus suurepärane, juhtraud heal kõrgusel, juhtimine neutraalne, vastujuhtimine piisavalt terav. Pidurid ja veojõu kontroll: Eriti kruusal sobis mulle pidurite töö ja veojõu kontrolli töö. Juhtimine läbi erinevate reziimide meeldivalt tunnetatav. Kruusal on võimalik saavutada sellised turvalisuse setingud, mida ei pea tingimata välja lülitama. Samas on välja lüliamise võimalus väga tea võimalus varuks kui tuju on ja vaim valmis.
Küsimused ja miinused: Müra: See kohin ja undamine, mis esiratta alt tuli ja gondli kõlakotta kinni jäi, hakkas päeva lõpuks väga liiga tegema ja tegi kohati tuju nukraks. Selline asi võib tõsiselt rikkuda head üldmuljet. Kas tegu võiks olla Mez. Tourance Next rehvis? Võimalik, kuigi mu GSi all on täpselt sama rehv päris vakka. Midagi seal esiotsas toimub ja häirivalt valjusti. Lülitite ergonoomika: Muidu eeskujuliku asetuse ja pildi juurde lisab väikese miinuse menüü saua liiga lähedane asend suunatule lülitile. Liiga tihti läheb menüü asemel suund sisse. Suunatule lüliti on ise muidu väga mõnusa lühikese käiguga, kerge ja mõnus. Samas ülemine tipp on veidi liiga kõrge, sundides sõiduasendis käel liiga palju asendit muutma, et pöial peale saada. Justkui imepisike asi, aga piisav, et veidi häiriks. Sadul: Ma olen harjunud, et 1000km päevas ei tohiks veel kuskilt tunda anda. See sadul aga pani poole päeva pealt veidi nõelad tagumikku. Kui oleks minu ratas peaks uurima miks. Hetkel lihtsalt seline fakt . Peeglid: Mulle liiga madalad ja üldse tunduvad veidi odavad selle ratta kohta. Samas selged ja jäigad.
Käed: Mulle nii meeldis see vabu õlgu soosiv iste ja käte asend. Mingi hetk aga tuli imelik ja kerge valu sisse poolde randmesse. Mõlemal käel. Kohta, mis kunagi pole tunda andnud. Taaskord oleks see koht, mida uurida kui oleks oma.
Küsimusena jäi õhku amortide reguleering. Siin on nüüd kaks võimalust. Kas ma ei leidnud ka peale pikemat menüüs sorimist õigeid asju, või oli midagi korrast ära. Hetkel ei saa siia otseselt miinust panna, sest hea ja mõõduka asfaldi peal oli kõik väga hea. Kruusal ka, kuniks suuremaid auke polnud. Aga selle proovi käigus jäeti mulle küll vaid üks seting. Siin jääb vastus seekord saamata. No ja ei saa mainimatta jätta, et see mulle nii meeldiv mootor teeb lähemal kuulamisel ikka päris paju krõbinaid ja sahinaid seal kõhus.lmselt on need briti kohustuslikud lisahääled. Aegajalt tekitas ka reduktor läbi sadula istmikku lihasesse sellise füüsilise helipildi, et midagi seal all toimub ja toimetab.
Vot nii siis kirjutasin pea ühe hoo ja mäluga. Kui midagi meenub, kirjutan juurde. Tegelt on ju suurepärane ratas, mida ma ise küll ilmselt kunagi omama ei saa, aga see oli hea võimalus proovida, mis tunne oleks. Olen siiani olekspoleks mõtteid mõelnud Honda Crosstoureri suunas. Olen sõitnud, aga kaugeltki mitte nii palju. Ka lühikese proovi järel tekkis tugev salaarmastus, mis siiani päris lahti pole lasknud. Õnneks on hinnalipik veel üsna pikalt siin kainestav tegur. Siinkohal tänan väga Raini ja Motodepood selle võimaluse eest leida sellele salaarmastusele häid võrdlusmomente, mis aga õnneks jäävad veelgi kainemasse kaugusesse:)
Linnuvaatlus on kindlasti üks põnev ala... eriti neile kes seda harrastavad. Mulle siiski sobib tsiklivärk rohkem, niisiis siinkohal selles võtmes üks tõeline leid. See tsikkel tasub ehk korraks vaatamist (ja seda eriti Eesti pinnal), lubage esitleda Kawasaki Z1300 Voyager. Kunagi, kui tootjate mudelivalikus oli tsikleid vähem kui täna, olid sellised aparaadid mudelivaliku tipuks. Ja oli aeg, kui Jaapani suure neliku kõigi liikmete eesotsas olid seda tüüpi rattad. Wing, Venture, Cavalcade, Voyager. Hiljem see nelik lagunes, kui tootjad kas kaotasid huvi või muutsid neid mudeleid sedavõrd, et sarnastest ratastest oli raskem rääkida. Ja selle neliku kõige haruldasem liige ongi siin. Palju hiljem USA turule toodetud 1200 Voyager on küll väliselt sarnane ja mõneski mõttes ehk parem, hoolimata sellest, et selle mootor sai tervelt kahe silindri võrra lühem. Kuid just vanema Voyageri 1300cc reas kuuene on selline asi, mida tänapäeval enam ei kohta ja mis annab sellele tsiklile selle miski. (kehtib ka muidugi Z1300 naked versiooni kohta) No ja vaadake seda disaini.. võrratu retro ja ulme käsikäes, kas pole..tõeline leid :-)
Siinkohal on jutt lühike. See siin on minu silmadele üks õnnestunumaid tuninguid, mida olen näinud. Super Tenere mõistagi.
15.10.07 esmaspäev Kogu loo väikseks alguseks saab see, kui reede õhtul end vihmase ja tuulise ilmaga Otepää poole minnes varustasin üle mõne aja taas helkurribaga. Ka põdra kohta sain mõni aeg hiljem teateid. Vaene loom oli õnneks üsna ruttu üles leitud ja jahimehed lõpetasid selle loo ka tema jaoks. Jah ta oli jalgel ja ajanud näiliselt üsna rahulikult oma põdraasju, kuigi mõlemad tagajalad olid lahtiste murdudega. Seda läbi tuttavate kuulda saanud tuli silme ette taas pilt, mis palju kordi hiljemgi silme ette kerkinud. See on pilt kui olin maast tõusnud ja vaatan põllule, kus põder vaikselt ja väärikalt metsa poole lonkab... see müstiline vaatepilt sai sellest hetkest veel uue vaatenurga ja jääb ilmselt päris kauaks meelde. Mismoodi see lugu aga tehnika jaoks edasi läks, saab näha siit.
Kord oli selline lugu, et järgmine päev peale väikest hooldust õlivahetuse jm näol muutusin veidi murelikuks. Nimelt avastasin Hondast möödudes lekke. Kas on õli või jahutusvedelik, see oli vaja kohe järgi uurida, niisiis kummardusin ruttu probleemi ligi, näpp sisse ja nuusutama. Aru ei saanud. Nuusutasin veel ja hõõrusin näpu vahel. Imelik. Vist maitsesin ka, et kas on magus (jahutusvedelik), või viha (õli). Aru ei saanud. Siis aga hakkas silma kaslane, kes samas ligidal aeglaselt ringi õõtsus. Saba püsti ja kaugelt näha.. isane. Tõehetk saabus just siis, sest lekke koha kõrgus rattal vastas just ja kohe kiirel vaatlusel kassi märgistusava kõrgusega. Väike lõhn saabus veidi hiljem. Selle väikse asja pärast ei saanud ju kaslase peale pahane ka olla.. ratas oli vähemalt korras :-)
Noalugu See lugu juhtus ajal, mil ma akvaariumipoes töötasin .
Tänu sellele kulges minu tööelu ja rütm kenakese graafiku järgi, niiet tihti tuli ette, et vabad päevad olid Ühel sellisel päeval mina siis garaazis STle miskit lisanäidiku korpust nikerdasin. Aga nüüd järnes midagi täiesti ootamatut.. Ilma mingi liigse emotsoonita teatas vanem tohtriproua täiesti ametlikult ja tõsiselt: "No selge, hakkame siis politseile avaldust kirjutama, kes ja kuidas teid noaga lõi." Täpselt nii ütleski! Hetk täielikku üllatust, siis käis hetkeks peast läbi "WTF sa vanamutt sokid!!" Jäädes siiski viisakaks ja rahulikuks uurin, et milles nüüd küsimus, ma just seletasin, et olin üksi garaazis, vaibanuga jne. Selle peale teatab tädi, et see haav ei näe nii välja ja kohe sekkub politsei ja kirjutagu ma avaldus jne. Ja lisaks, et me teame küll ja näeme siin selliseid asju tihti. No pagana pihta, kas tõesti käib teil siin tihti ohvreid, keda on kääbus põlve pussitanud, pärin mina vastu ja seletan veel aeglasemalt ja veidi paluvas toonis. Et vaadake nüüd, niimoodi istusin, põlve kohal lõikasin, tera libises ja näete, klapib ju. Kui see seletus ei sobinud, hakkas mulle tunduma, et see väike lugu ei lõpe siiski nii lihtsalt, kui olin lootnud. Niit oli selle seletamise peale ammu sisse pandud ja nagu ma isegi arvasi, tõesti ühest pistest piisas ja põlv sai hea. Kuna kirjutan seda lugu aastaid hiljem, siis on mul loo lõpuosa veidi meelest läinud. See mitu korda ma veel pidin seletama ja loo olematut kriminaalsut tõestama. Päris kohe ma minema ei saanud, aga avaldust ka siiski kirjutama ei pandud. Aga ilmselt nii neid kuritegusi siiski lahendatakse, et vaja ikka kohe jaole saada enne kui haav jahtub. Imeline entusiasm:))
|
|||
|
||||
